Kohus kogub tuure?
Seadusandja üritab uue regulatsiooniga kiirendada kohtumenetlust tsiviilasjades. Nimelt jõustus 01.09.2011 tsiviilkohtumenetluse seadustikus uus paragrahv (TsMS § 3331), mis annab kohtumenetluse poolele õiguse kohtult taotleda menetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. Taotluse esitamise eelduseks on see, et asi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut. Seaduseelnõu seletuskirjast loeme, et poole taotluse lahendab kohtu esimees, kes teeb vastava määruse. Määrusega mittenõustumisel saab taotleja esitada määruskaebuse üldises korras.
Üldiselt on teada, et hagiasjade kohtumenetlused kipuvad meil venima ja pooled saavad lahendi tihti alles paari-kolme aasta pärast. Tsiviilkohtumenetluse ülesandeks on aga muuhulgas tagada, et kohus lahendaks asja mõistliku aja jooksul (TsMS § 2). Aastaid vältav menetlus ei tundu pooltele kindlasti mõistlik ja eelpool tutvustatud regulatsioon annab nüüd ühe konkreetse lisavõimaluse oma rahulolematusest kohtule märku anda. Kas see midagi ka tegelikkuses muudab, on ise küsimus, millele vastab ajaga kujunev praktika. Tuleb märkida, et juba enne uue paragrahvi tulekut eksisteeris võimalus kohtu esimehe poole pöörduda, kui menetlust läbi viiv kohtunik ei olnud oma ülesannete kõrgusel. Nüüd on pöördumise võimalus ja täpsemad alused korrektselt seaduses kirjas, mida saab vaid heaks kiita.




