Urmas Kiik: postitused.

Seadusandja üritab uue regulatsiooniga kiirendada kohtumenetlust tsiviilasjades. Nimelt jõustus 01.09.2011 tsiviilkohtumenetluse seadustikus uus paragrahv (TsMS § 333¹), mis annab kohtumenetluse poolele õiguse kohtult taotleda menetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. Taotluse esitamise eelduseks on see, et asi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut. Seaduseelnõu seletuskirjast loeme, et poole taotluse lahendab kohtu esimees, kes teeb vastava määruse. Määrusega mittenõustumisel saab taotleja esitada määruskaebuse üldises korras.

Minu eelmisele artiklile Eesti Jahimehes sai nii toimetus kui autor isiklikult palju positiivset vastukaja, mis viitab sarnaste praktiliste õigusteemade käsitlemise vajadusele. Seekord teen juttu ühest paari aasta tagusest Riigikohtu lahendist, mis ei ole aga oma aktuaalsust kaotanud ja tekitab jahimeeste hulgas jätkuvalt segadust ja vääritimõistmisi.

Viimasel ajal on nii ajakirja Eesti Jahimees veergudel kui ühiskonnas laiemalt kuum teema jahimeeste õiguste kitsendamine uue jahiseaduse eelnõu valguses. Mina jätan selle teema hetkel kõrvale ja keskendun pisut maisematele küsimustele, mis puudutavad jahimehe õigusi suhetes õiguskaitseorganitega, eelkõige keskkonnainspektoritega.